Montenegro

Boka Kotorska (Kotori laht) on üks ilusamaid lahtesid maailmas. See sügav laht tungib 29 km kaugusele sisemaale ja oma välimuselt meenutab Norra fjordi. Selle taustaks on majesteetlikud mäeahelikud, mis soodsates valgustingimustes peegelduvad merepinnal. Laht on nime saanud Kotori linna järgi ja on jagatud neljaks väiksemaks laheks – Herceg-Novo, Risan, Kotor ja Tivat. Kitsa rannariba kohal kõrguvad kõrged mäed, mis kaitsevad Bokat põhja poolt tuleva halva ilma ning sügisel ja talvel sisemaale puhuva boora eest.

Igapäevased termid töötavad Boca Kotoris väga hästi. Võite oodata regulaarseid tugevaid tuuli, mis hakkavad puhuma pärastlõunal. Tänu strateegilisele asendile ja soodsatele looduslikele tingimustele on laht asustatud juba iidsetest aegadest. Keskajal pakkus see kaitset kaluritele, meremeestele ja sõjalaevadele ning selle kallastele kasvasid välja mitmed olulised linnad massiivsete müüride ja kindlustega, mis kaitsesid lahe sissepääsu. Boca Kotori kõige huvitavamad linnad ja sadamad on Herceg Novi, Kotor, Perast, Tivat, Risan.

PerastOnce a

merelinn. See on Montenegros ainuke barokse iseloomuga. 16. sajandil oli see oluline sadam ja merekool (siin said hariduse Tsaari-Venemaa ohvitserid). Ankrus oli 37 kaptenit, üle 400 madruse ja 50 laeva. Rikkad kaptenid ja meremehed ehitasid uhkeid paleesid, millest paljud on säilinud tänapäevani. Perast on üks Aadria mere väärtuslikemaid mälestisalasid ja kuulub ka UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Kindlasti tasub külastada Perasti muuseum, kus on palju ajaloo- ja mereaardeid (trofeed, relvad, navigatsiooniraamatud jne).), Veneetsia Püha Anna kindlus (kena vaatega), Bujovicide perekonna palee, Niguliste kirik ja Püha Jüri (St. Dorde) kirik. Ankrusse saab jääda kai äärde (sügavus 3 meetrit). Perasti kaldapiirkond on kaitstud ainult NE tuule eest. Kui puhub, on lainetus ja maandumine on kas võimatu või väga raske. See küla on tõesti ilus ja külastamist väärt. Ilusa vaate saamiseks ronige kellatorni.

Huvitav on ka Škrpjela (kaljult Maarja) asuv naabersaar Gospa, millel on barokkstiilis kirik ja klooster (siin kai ääres saab silduda). Saar on kunstlikult loodud kividest, mille tõid siia tagasipöördumise eest tänulikud meremehed. Kiriku seintel on 68 maali, mille hulgas on ka kuldplaate. Need annetasid meremehed tänutäheks, et nad päästsid nad pikkadel merereisidel ohtlikest olukordadest.

Perast on tõeline arhitektuuripärl. Sadam on siiani vähe tuntud ja vähe külastatud. See on ka selle ilu. Perasti ees on kahel saarel iidsed kloostrid. Idapoolne on St. Dorde (Püha Jüri) ja läänepoolne Gospa od Škrpelja (Kalju Maarja). Sellel saarel asub suurepärane palverännukirik. Kiriku juures on piisava sügavusega lühike muul. Muuli ääres ei tohi seista, aga seda pole kuskil kirjas. Öösel siia maandudes on võimalik veeta vaikne ja romantiline öö kiriku läheduses.

Tivat Asub

Boca Kotor, Tivat on väga elav linn. Koht on asustatud iidsetest aegadest, mida tõendavad arheoloogilised leiud mere all. Keskajal kuulus linn jõukatele meremeeste perekondadele, kes ehitasid siia häärbereid. Kohalike vaatamisväärsuste hulka kuuluvad Püha Antoniuse kirik ning Bući perekonna kaitsetorn ja kabel. Algne meresadam on ümber ehitatud Porto Montenegro luksuslikuks jahisadamaks (link jahisadama ametlikule veebisaidile siin

Tivati lahe rannikul on palju ilusaid randu - nt Veritage kanali lähedal, tuletorni lähedal on Opatovo rand (200 meetri pikkune liivarand), Donja Lastava asula lähedal on umbes kilomeetri pikkune rand muulide ja väikeste liivased kohad, kivine ja liivane rand Seljanovo neemel ja Belane liivarand. Linna vastas on mitu väikest saart, millel on rikkalik ajalugu. Prevlaka saarel, mida nimetatakse Lillede saareks, asuvad Püha Peaingel Miikaeli kloostri varemed. Sveti Marco saarel on Prantsuse organisatsioonil Club Mediterranée kuurort, mis on ehitatud Polüneesia küla stiilis.

BudvaBudva

on Montenegro populaarseim turismisihtkoht. Budva asub laial Budvani lahel. Seda kaitsevad seestpoolt tulevate tugevate tuulte eest Lovćeni ja Pastrovići mäed. Linna ajalugu ulatub 2600 aasta tagusesse aega, mil linna asutas legendi järgi Foiniikia kuninga poeg Kadmóm. Kogu poolsaart ümbritsevad massiivsed 14. sajandi müürid. Vallid kaitsevad tsitadelli ja vanalinna, kus saab ringi jalutada. Budva on oma tormilises minevikus palju kannatanud, alates piiramistest kuni 1979. aasta suure maavärinani. See ei paista silma esmaklassiliste monumentidega nagu Kotor, kuid see avaldab teile siiski muljet oma erilise keskaegse linna atmosfääriga. Linna viivad seitse lossiväravat. Kaks kõige muljetavaldavamat väravat on Kindluse värav (Kopnena värav) ja Merevärav (Morska vrata), mille taga algab kitsaste tänavate, kohvikute, käikude ja väikeste väljakute sasipundar.

Kaunimaid ajaloomälestisi saab näha vanalinna lõunaosas. Seal on näiteks Ristija Johannese kirik oma kellatorniga, Piiskopipalee ja Püha Sava kirik või kindlus koos Püha Kolmainu kirikuga. Üks vanimaid hooneid on Jumalaema kirik, mis ehitati neemele aastal 840. Linna põhjaosas on moodne galerii ja linnamuuseum, kus saab tutvuda linna ajalooga. Linn on üks Euroopa rikkamaid arheoloogilisi paiku. Siit on avastatud ulatuslikke jäänuseid antiik- ja kreeka ajast. Enamik neist säilmetest avastati 1979. aasta suure maavärina käigus.

Budva on kuulus ka oma kaunite randade poolest. Otse tsitadelli kõrval on Mogreni rand, mis on saanud Sinilipu. See koosneb kahest osast, mida ühendab kaljusse raiutud rada. Ranna kogupikkus on ligikaudu 400 meetrit ja pinnakatteks on jäme liiv. Budvani lahe keskel on pikk kivikliburand, mida nimetatakse Slovenska rannaks. Umbes 15-20 minutit põhja pool on veel üks kena rand nimega Jaz.

Dukley Marina BudvaMarina

Budva on üks suuremaid jahisadamaid Montenegros. Kohapeal on 300 vee- ja elektriühendusega sildumiskohta, dušid ja tualetid. WIFI ühendus, toidupood ning mitmed kohvikud ja restoranid muudavad Sinu olemise nauditavamaks. Linnas on arst ja apteek. Parkimine on siin üsna kallis ja kõrghooajal (mai - septembri lõpp) sageli hõivatud. 12 m paadi eest maksad 66 EUR, 14 m paadi eest 80 EUR, 15 m paadi eest 87 EUR ja 17 m paadi eest 107 EUR.

Navigeerimine sadamasse: parim lähenemine on edelast, sõidate Sveti Stefani saarelt umbes 250 meetrit paremale ja sisenete poidega tähistatud kanalisse (faarvaatrisse) (kanali sügavus 5 meetrit). Juurdepääs kagu poolt ei ole soovitatav. Seal on madalikud ja kivid. Tugeva poi korral on laevatee sadamasse läbimatu. Enne jahisadamasse sisenemist on võimalik silduda 8 meetri sügavusel. Jahisadamas on tuuline, aga meri on vaikne. Seal on bensiinijaam.

Sveti Stefan vastasküljel

laht

alates

Budva asub saar ja kaunis kalurilinn Sveti Stefan. See asutati 15. sajandil kivisele poolsaarele, mida ühendas mandriga kitsas kael. 12 Pašrovicide perekonda rajasid siia kaluriküla. Igal perel oli oma maja toiduvarudega, mis pakkus ohu korral peavarju. Kivimajad olid ümbritsetud müüridega. Kogu linn ehitati Türgi kambüüsi haarangu saagist. Tänapäeval asub see Montenegro kõige luksuslikum kuurort, mida külastavad poliitikud, sportlased ja kuulsused üle kogu maailma. See saar on külastamist väärt, see on väga fotogeeniline :-) Seal on ilusad rannad, mida suviti piiravad ketid. Võimalik ankurdada 8-12 meetri sügavusele.

KotorSee asub

Boka Kotorskas. Montenegro kõige paremini säilinud keskaegne linn, mis kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse aastast 1979. Kotor asub 1749 meetri kõrguse Lovćeni lubjakivimäe jalamil. See on üks väheseid Aadria mere ranniku linnu, mis on säilitanud 12.-14. sajandile omase keskaegse linna ilme. Linna ümbritsevad massiivsed 4,5 km pikkused linnamüürid, mille kõrgus on kohati kuni 20 meetrit ja laius 15 meetrit.

Suurem osa kindlustuste ehitamise au kuulub veneetslastele, kes valitsesid Kotorit peaaegu neli sajandit. Linn suutis vastu pidada mitu kuud kestnud piiramisele. Saate ronida mööda müüre kõrgele lahe kohale ja algse keskaegse Jaani lossi (Tvrdjava sv. Ivan) terrassidele. Tõus võtab kohati 30-40 minutit, kuid see on kindlasti seda väärt! Teel saate nautida hingematvaid vaateid. Sissepääsutasu on 3 eurot inimese kohta. Linnuse juurde viiv trepp viib käänulise allee kaudu, mis viib Grbonja paleest itta. Kindlustussüsteemis on säilinud kolm väravat, millest vanim, lõunapoolne värav (Gurdići värav), pärineb 9. sajandist. Säilinud on mere peavärav (Morska vrata) ja põhjavärav.

Linn oli oluline merendus- ja kaubanduskeskus. Meretraditsioon pärineb 9. sajandist, mil siin asutati Aadria mere idaranniku vanim meremeeste ühendus (Boka Kotori Meremeeste Vennaskond). See asutus koondas enamiku meremehi, rajas oma arsenali (laevade tootmine ja remont), omas ulatuslikku kaubandust. See toetas meremehi ja merel hukkunute perekondi, hoolitses linna kaitsmise ning ohutuse ja tervisekontrolli eest. laevadest. Peale merenduse toetasid elanikkonda muud ametid, näiteks kullassepatöö. Seal oli ka tuntud maalikool.

Vanalinn on ehitatud kolmnurkse plaaniga. Keskaegse südamiku kitsastel tänavatel ja väljakutel võib leida palju ajaloolisi hooneid. Linna suurimad ehted on suur Relvade väljak, renessansiajastu kellatorn (Gradski Toranj), Vabadusväljak (Trg Oslobodenja), millel seisab Pima palee, St Tryphon (linna kuulsaim monument, seal on säilinud see märter), Drago perekonna palee, Gurdići bastion, Bütsantsi palee (14. Püha Franciscuse kirik, Pauluse kirik (pärineb 13. sajandist), Püha kirik Seda kasutati relvaladu ja sõdadevahelise naistevanglana), Niguliste kirik, Luuka kirik. Külastamist väärib ka kuulus meremuuseum, kus saab näha 15.-18.sajandi esemeid. 18. ja 18. sajandil laevamudelid, vanad kaardid ja plaanid, laevaosad, relvad, meremeeste portreed.

Ujumine: Kotori Rivierast ei leia liivarandu, mis on levinud mujal Montenegro rannikul. Peamiselt on seal pontoonid, muulid, kiviklibulised rannad ja haljastatud betoonalad. Ujuda saab Morinj rannas (ligikaudu 1 km pikk, liiva- ja kivirand).rand, Risani rand (Risani ja Strp vahel) ja Bajova kula rand (60 meetri pikkune populaarne rand). Kõrghooajal võib meri olla reostunud. Palju mõnusam ujumine on Budva ümbruses.

Kotori sadam See on

aastaringne tollisadam, kus kaldapealsel asuvad sadamakapten ja tolliamet; politsei on linnas. Sadam pakub muringuid koos vee- ja elektriühendustega. Kõige mõnusam ja rahulikum sildumine on jõe suudmes sadamakontori kõrval. Silduda tuleb vööriga ülesvoolu (tugeva hoovuse korral siin seista ei saa). Samuti on võimalik seista peakai ääres või ankrus ankrus (sügavus 7 meetrit) lahe lõpus. Sadam on hästi kaitstud. Hind seismise eest ca 50 EUR 46 meetri pikkuse paadi kohta. Ankrusse saab jääda ka Muo väikeses jahisadamas. See asub Kotori lahe läänerannikul, vähem kui 1 meremiili kaugusel Kotorist. Olemas vesi ja elekter. Kotorisse sõidab regulaarne buss. Hoiatus. Vesi jahisadamas on joodav ja mitte eriti hea kvaliteediga.

Kotor on kauni asukohaga linn 1749 meetri kõrguse Lovceni jalamil. Müüride vahel pesitsev iidne linn on tõeliselt kaunis. Külastamist väärib ka 200 m kõrgusel sadamast kõrguv kindlus. Võtke natuke paremad jalanõud, ronimine pole kohati lihtne. Muulil on sildumisköied ja elekter. Kotor on tollisadam, kus saate ka sisse registreerida. Soovitan teil teha esimene sisenemiskontroll Montenegrosse saabumisel Kotoris ja väljumisel Zelenicas.

Risan Linn

asutas Illüüria hõim ja valitses sõdalasest kuninganna Teuta. Vana-Rooma ajal oli see linn Boca tähtsaim sadam, hiljem võttis selle rolli üle Kotor. Siin tegutses lõunaslaavi riikide vanim rahapaja. Tänapäeval on näha mitmeid huvitavaid vaatamisväärsusi, nagu näiteks Rooma villa väljakaevamine ja iidsed põrandamosaiigid (150 m kaugusel kahe Türgi kindluse jäänustest või Ivelićide perekonna paleest (sellest on pärit palju kuulsaid meremehi, kaupmehi ja diplomaate). perekond).

Risani sadamVäike

sadam jahtidele. Silduda saab muuli ees (sügavus 3 meetrit) või kai ääres (sügavus 2 meetrit). Ruumi on 3-4 paadile. Lainemurdja juures seista ei tohi. Sadam on turvaline, termide tõttu võivad öösel puhuda tugevad põhjatuuled. Siin on võimalik ankurdada ka 8-10 meetri sügavusele. Ankur hoiab hästi. Sadamas pole elektrit. Kagunurgas on kraan, kust saab vett tõmmata (vaja on pikka voolikut). Diislit saab osta kanistris 200 meetri kaugusel Kotori teel asuvast garaažist. Sadamas on mõistlikult hästi varustatud minimarket, restoran ja kohvik WiFi-ga. Lühikese vahemaa kaugusel on ka suurem supermarket.

Risan on kena iidne sadam, kus on väljakaevamisi Rooma villast. Külastamist väärib ka Stradioti saar. Selle Boca Kotori saarekese lõunaküljel on kena ja vaikne ankrukoht.

UlcinjOnce a

kardetud paik ja piraatide kivipesa, kes purjetasid Valdanose lahest ja rüüstasid laevu enam kui kahe sajandi jooksul. Piraatidel oli suur jõud. Nad ehitasid siia kindluse ja võtsid üle suure osa territooriumist. Käsikäes piraatlusega arenes siin orjakaubandus. Piraadid tõid orje peamiselt Itaaliast ja Dalmaatsiast ning nõudsid lunaraha. Aafrika orje toodi siia ka põllumajandusele ja merele. Mõnest said suurepärased kaptenid. Tänapäeval on seal palju huvitavaid ehitisi ja monumente. Vanalinna kitsastel tänavatel, mis on säilitanud oma keskaegse iseloomu, leiate väikesed poekesed, kus müüakse käsitööna valminud tooteid (käsitööna valmistatud kuld ja hõbe, nahktooted ja keraamika).

Linna atmosfäär on idamaise maitsega. Seal on mošeesid ja restoranidest õhkub Türgi eriroogade lõhna. Linna ei jäta tähelepanuta majesteetlikud mäed, selle asemel ümbritseb seda viljaka pinnasega künklik maastik. Siin kasvatatakse tsitruselisi, granaatõunu, aprikoose, virsikuid, viinamarju, meloneid ja orgaanilisi köögivilju! Kohalikud müüvad oma puu- ja juurvilju iga nurga peal olevates kioskites või puuputkades. Linna lähedal on ilus rand (Velika plaža) peene valge liivaga, mis sisaldab palju joodi ja muid elemente ning omab seega raviomadusi. Laht pakub ideaalseid tingimusi purjelaua ja lohesurfi harrastamiseks. Rannast veidi eemal on 15 meetri sügavusel ka uppunud laevavrakk.

Ulcinji sadamVäike

sadam, saab seista külili muulil (sügavus 3 meetrit). Kindlasti ära seisa kohapeal, mis on praamile reserveeritud. Kui on tuuline, siis meri kai ääres lainetab. Vett ega elektrit pole. Parkimise eest tasu ei võeta. Ankurdada saab ka lahe keskel 4 meetri sügavusel. Ulcinj on palju parema hinna ja kvaliteedi suhtega kui Budva. Seal on head pubid poole soodsama hinnaga ja ilus vaade merele :-).

BijelaThe

laevatehased

olid

siia ehitatud, mille ümber kasvas tasapisi praegune linn. Kohalikud paadimeistrid õppisid oma ametit Korculast tulnud käsitöölistelt (seal oli kuulus paadiehituskool). Laevaehituse iidset traditsiooni on jätkanud kaasaegsed laevatehased, kus remonditakse väikejahte ja ookeanilaevu.

Herceg NoviKõige noorem

Montenegro linn, mille asutas 1382. aastal Bosnia kuningas Tvrtko, et parandada Boka Kotori sissepääsu kontrolli. Linnaelanikud tegelesid peamiselt kalapüügi, soolakaubandusega ja siia rajati siidivabrik (teine Euroopas), mis meelitas kohale palju käsitöölisi. Vanalinna kaitsesid müürid ja linnused, mis on säilinud tänapäevani: mere ääres asub Merekindlus (Forte Mare) ja sisemaa poole Ülemlinnus (Gorni grad).

Tänapäeval meenutab see vana sadamalinn õitsvat aeda. Siin kasvab üle 200 taimeliigi, mille meremehed kunagi oma reisidelt tagasi tõid. Aastasadade jooksul on linnakesse tulnud taimi kõigilt kontinentidelt, mis loovad ainulaadse atmosfääri. Eelkõige kasvavad siin eukalüpt, mänd, küpress, kookospalmid, agaavid, magnooliad, datlipuud, mimoosipuud jne. Linn on väga mitmekesine ja peidab endas palju ajaloolisi monumente. Kaunimatest on 15. sajandist pärit Türgi kellatorn Salaat Kula, Karanja kaev, Hispaania Spanjola kindlus, Türgi võimu ajast pärit Kahli Kula (Verine torn) (kasutatakse vanglana), praegu toimib see teater), frantsiskaani klooster koos haiglaga.

Vanalinna keskel on kena väljak kohvikute ja Püha Peaingel Miikaeli kirikuga. Külastamist väärivad ka lähedal asuv kindlus Mamula saarel (kindlust peeti vallutamatuks, mis kaitses Boka Kotori sissepääsu ja toimis hiljem koonduslaagrina) ja Arza kindlus, mis kunagi valvas Boka Kotori sissepääsu. Linnas asub meremuuseum (Pomorski muzej), kus on eksponeeritud vanade laevade maketid ja erinevad merevarustused. Linna riviera on 25 km pikkune ning külade ja oliivisalude vahel on palju kenasid randu. Linna kohal kõrguvad Orjeni mäed (kõrgeim tipp on 1895 meetrit).

Herceg Novi sadam

suvi, parajalt tihe sadam (muusika lähedal asuvatest baaridest ja restoranidest, praamid), enamus on olemas mitmed sildumiskohad, ka vee- ja elektriliitumised tasulised. Seal on ka bensiinijaam. Kalda ääres on sularahaautomaat, mitu hästi varustatud supermarketit, taluturg värskete köögiviljade, puuviljade ja kalaga ning palju kohvikuid ja restorane. Linnas on arst ja apteek. Sadam on hästi kaitstud N, NE ja E tuulte eest. Sadam ei ole kaitstud N (tõusev tuul) ja W (ohtlikud tuuled). Samuti on võimalik ankurdada sadama lääneküljel 4-6 meetri sügavuses vees. Lainemurdja idaküljele ankurdamine ei ole lubatud.

BarIndustrial

ja sadamalinn. Bari ümbritseval maakohal on pikad oliivikasvatuse traditsioonid. Linna ümber on ulatuslikud oliivisalud. Väidetavalt on Mirovica küla lähedal maailma vanim oliivipuu, 2000 aastat vana. Traditsiooni kohaselt ei tohtinud ükski Bari elanik abielluda enne, kui ta oli istutanud vähemalt 10 oliivipuud.

Montenegro ainus raudteeliin Podgoricast ja Belgradist lõpeb linnas. Raudtee on ainulaadne inseneritöö, kuna see hõlmab mitusada tunnelit ja silda, mis ületavad keerulisi looduslikke takistusi. Seal on kaks randa: Topolica rand (asub sadama lähedal) ja Red Beach (asub linnast põhja pool). Selle nimi on tuletatud liiva ebatavalisest värvist ja merineitsi Nereida legendist. Skadari järve äärde sõit on ka tore (takso või rongiga, pilet on soodne).

Stari Bar (kummituslinn) on Bari ajalooline eelkäija ja tasub kindlasti külastamist! Siit leiate toredaid ajaloomälestisi. Baris on kaks jahisadamat – AD jahisadam ja OMC jahisadam. See asub sisemaal, mõne kilomeetri kaugusel merest. Linn rajati Rumija mägede jalamile, mis kerkivad ligi 1600 meetri kõrgusele merepinnast. Linna kaitsevad kolmest küljest kaljud ja lääneküljest müürid. 1878. aastal lasid türklased õhku püssirohulaod ja hävitasid selle kauni linna. 1979. aasta maavärin viis hävitamise lõpule. See andis linnale hüüdnime kummituslinnaks. Tänapäeval on näha mitmeid rekonstrueeritud hooneid (peapiiskopipalee, kellatorn, osa kindlustustest, akvedukt ja kaks kirikut).

AD Marina BarA suur

jahisadam ja aastaringne tollisadam (OMC tööstussadama tollikai). Kaptenimaja (Lučka Kapetania) on pargi taga tollikai sissepääsu vastas, aiarestorani kõrval. Vee-, vee- ja elektriliitumisel on 370 kaid. Jahisadama lähedal on hea tehniline teenindus, pood jahivarustusega, mitmed supermarketid, talupidajate turud puu- ja juurviljadega, palju baare, kohvikuid ja restorane. Pank, postkontor, haigla, apteek.

OMC MarinaIndustrial

jahisadam tollikaiga. Kaldal on 300 kaid ja vee peal vähe ruumi. Soovitav on ööbida pigem AD Marinas. Ettevaatust! Baaris asuv kaptenibüroo templi (vinjeti) tasu sisse ei saa. Peate selle ostma postkontorist või pangast, kuid need on laupäeva lõunast esmaspäeva hommikuni suletud.

ZelenikaA aastaringselt

tollisadam, tolliformaalsuste tõttu on vaja kai ääres maha tulla, mille küljes ripuvad suured mustad poritiivad. Kere määrdumise vältimiseks on parem silduda vööri või ahtri, mitte küljega. Muuli äärde saab ankurdada ka üleöö (varbast ankrusse umbes 10 meetrit, kaks trossi ahtrisse). Purjetades on parem tolliformaalsused täita Kotoris.

See mägine poolsaar eraldab Boka Kotorska avamerest. Eriti populaarne on poolsaare lõunaosa. Seal on ilusad lahed ja rannad. Seal on ka ilus sinine koobas (Plava Špilja). Päikesepaistelise ilmaga tekitab valguse murdumine huvitavaid valgusefekte. Ujuda ja päevitada saab ka Žanjica rannas või Pržna rannas ja Rosa rannas (kena kivine rand).

Tivatisse on ehitatud uus, kaasaegne jahisadam Monte Negro. Jahisadam sobib arhitektuuriliselt hästi kohaliku arhitektuuriga ja on muutnud vana inetu sõjaväesadama Boka jahielu keskuseks. Tänu järkjärgulisele rekonstrueerimisele ärkab vanalinn ise oma algsesse ilu.

Mis puudutab toitu, siis kindlasti naudite seda. Köök ei pruugi olla liiga mitmekesine, kuid võite olla kindlad, et toit on alati valmistatud värskest toorainest ja mahekvaliteediga! Põhikoostisosad on värske kala, oliiviõli, teraviljad ja köögiviljad salatite kujul. Siin on ka vähid, kaheksajalad, rannakarbid, karbid ja muud mereannid. Kala valmistatakse kõige sagedamini grillitult aromaatsete ürtide ja küüslauguga, praetuna või paksu kalasupina (brodet).

Traditsioonilised Montenegro toidud on: lambaliha piimas (lambaliha mljekis), Burek (juustu või lihaga täidetud väikesed kotid), Kacamak (teatud tüüpi nisu- ja maisijahust valmistatud kartulipuder, mida serveeritakse juustu ja maisijahuga), ja kitselihast valmistatud juust. , lehma- ja lambapiim, Cetinje piirkonna vorstid, Rastan (kapsast ja kartulist), Kajmak (küps juustukas), lihast ja köögiviljadest valmistatud rammusad supid, kalasupp (riblja čorba) või nõgesesupp (nõgesest valmistatud čorba), Popeci (krõbe ja mahlane seafilee), guljašš kaheksajala guljašš, grillkalmaar (grillitud kalmaar), grillkala (grillitud kala), mereannirisotto, kebabid, pljeskavica (veise- või lambalihapallid) või cevabcici. Kohaliku köögi kuulus delikatess ja sümbol on Njeguški pršut. Ka Montenegro veinidel on pikad traditsioonid. Kõige kuulsam ja parim punane vein on Vranac ja valge Krstac.

Montenegro rannikualal on vahemereline kliima, kus on soojad ja kuivad suved ning pehmed ja vihmased talved. Keskmine suvetemperatuur on 27 °C, keskmine meretemperatuur 25 °C. Maksimaalne õhutemperatuur võib läheneda 40 °C-le. Sügis on mõnus ja päikeseline kuni oktoobri lõpuni, mõnikord kuni novembri keskpaigani. Selle piirkonna tuult mõjutavad tugevalt ööpäevased termid (st regulaarsed tugevad tuuled, mis tõusevad pärastlõunal ja vaibuvad õhtu poole) ja kõrged mäed. Kõige sagedamini puhuvad loode- ja kagutuuled. Päevane tuul ei saa kõrgetest mägedest jagu ja valitsev loodetuul võib pärastlõunal tõusta 3 Bf-lt 5 Bf-ni. Selles piirkonnas on ka kirdepuur (mägedest puhub tugev külm puhanguline tuul) ja lõuna-kagu tuul. Nii bura kui ka jugo tõstavad suuri laineid. Ohtlik boora puhub peamiselt talvel, kuid kohata võib ka suvel. Kõige sagedamini puhub see Boca Kotoris Risani lahes. Bari ümbruses ei puhu boora peaaegu kunagi.

Montenegrosse saabumisel peavad kõik külastajad 24 tunni jooksul registreeruma vastavas politseiosakonnas. Paadiga saabumisel on kohustus saabuda lähimasse tollisadamasse, registreerida oma laev sadama valdaja juures, taotleda luba ja tasuda templi või vinjeti tasu. Vinjett peab olema kleebitud nähtavale kohale (nt mastile või aknale). Vinjeti hinna määrab laeva pikkus ja viibimise kestus (üks nädal kuni üks aasta). 7-12 meetri pikkuse paadi tasu on 40 EUR/7 päeva või 95 EUR/kuus. 12-17 meetrise paadi eest maksad 120 EUR/7 päeva või 220 EUR/kuus.

Paadi registreerimiseks vajate passi, paadidokumente, kaptenilitsentsi, paadikindlustust, meeskonna nimekirja ja kinnitust, et olete paadi omanik (kui olete omanik), paadi kasutamise luba (notariaalselt kinnitatud volikiri) või tšarterleping tšarterfirmaga. Sisseregistreerimine võtab aega umbes 20-30 minutit. Kui sõidate Horvaatiast, on esimene tollisadam Zelenika, kuid tavaliselt on lubatud, kui sõidate Kotorini, kus toimub tollivormistus. Kes soovib selles täiesti kindel olla, võib taotleda Zelenika tollisadama luba telefonil +38 23 16 78 27 60. Suuremad tollisadamad asuvad Zelenika, Kotori, Bari ja Budva linnades. Hoiatus. Baaris asuv kaptenibüroo ei saa templi (vinjeti) tasu sisse nõuda. Peate selle ostma postkontorist või pangast, kuid need on laupäeva lõunast esmaspäeva hommikuni suletud. Vastasel juhul annab vinjeti välja sadamakontor.