Budva
Budva on Montenegro kõige populaarsem turismisihtkoht. Budva asub laias Budva lahes. Lovćeni ja Pastrovići mäeahelikud kaitsevad seda sisemaalt puhuvate tugevate tuulte eest. Linna ajalugu ulatub 2600 aasta taha, kui legendi kohaselt asutas linna foiniiklasest kuninga poeg Kadrus. Kogu poolsaart ümbritsevad 14. sajandist pärit monumentaalsed kindlustused. Müürid kaitsevad tsitadelli ja vanalinna, nende peal saab jalutada kogu linnas. Budva kannatas oma rahutu mineviku jooksul, alates piiramistest kuni 1979. aasta suure maavärinani. See ei hiilga kõrgeimate mälestiste poolest nagu Kotor, kuid võlub teid sellegipoolest oma erilise, keskaegse linna atmosfääriga. Linna viib seitse linnaväravat. Kaks kõige muljetavaldavamat on Mandri värav (Kopnena vrata) ja Merevärav (Morska vrata), mille taga on kitsaste väikeste tänavate, kohvikute, läbikäikude ja väikeste väljakute labürint.
Kõige ilusamaid ajaloolisi mälestusmärke näete vanalinna lõunaosas. Näiteks leiad Ristija Johannese kiriku koos kellatorniga, piiskopipalee, Püha Sava kiriku ja linnuse koos Püha Kolmainsuse kabeliga. Üks vanimaid ehitisi on 840. aastal pKr. ehitatud Jumalaema kirik. Linna põhjaosas on kaasaegne galerii ja linnamuuseum, kus saab tutvuda linna ajalooga. Linnas on üks Euroopa parimaid arheoloogilisi paiku. Siin on avastatud ulatuslikud varemed antiik- ja kreeka aegadest. Enamik neist varemetest paljastati 1979. aasta suure maavärina käigus.
Budva on kuulus ka oma kaunite randade poolest. Otse tsitadelli juures asub Mogreni rand, millele on omistatud sinine lipp. See koosneb kahest osast, mida ühendab kaljusse raiutud rada. Selle pikkus on umbes 400 m ja pind on karedast liivast. Budva lahe keskel on pikk kividega rand, mida nimetatakse Slovenska plážiks. Umbes 15-20 minutit põhja pool on teine armas rand nimega Jaz.

Dukley Marina Budva
Budva Marina on üks suurimaid jahisadamaid, mida Montenegros leidub. See pakub 300 sildumiskohta, kus on vee- ja elektriühendus, duššid ja tualetid. WiFi-ühendus, toidukaupade pood ning mitu kohvikut ja restorani muudavad sildumise seal igati tasuvaks. Linnas on ka arst ja apteek. Kõrghooajal (maist septembri lõpuni) on sildumine siin suhteliselt kallis ja sageli täis. 12 m pikkuse paadi eest maksab 66 eurot, 14 m pikkuse paadi eest 80 eurot, 15 m pikkuse paadi eest 87 eurot ja 17 m pikkuse paadi eest 107 eurot.
Sadamasse navigeerimisel on parim lähenemine edelast, kusjuures Sveti Stefani (Püha Stefan) saar jääb umbes 250 m paremale poole ja seejärel sisenete poidega tähistatud kanalisse (kanali sügavus on 5 m). Kagupoolsest küljest ei ole soovitatav siseneda. Seal on madalad kohad ja kivid. Kui puhub tugev Bora, on kanal sadamasse sõitmata. Siiski on võimalik ankrusse jääda sadama sissepääsu ees (sügavus 8 m). Sadamas on üsna tuuline, kuid meri on rahulik. Siin on ka kütusejaam.